Viinapuu Amuuri "Voldemar" Vitis amurensis

Võimas liaan, mis võib kasvada 20-30 meetriseks, tema lehed on suured, kuni 25 cm pikad, terved või labajad; sügise saabudes värvuvad punakaspruuniks, karmiinpunaseks või punakas-kastanpruuniks. Marjad on mustad, söödavad aga mitte eriti maitsvad. Võib katta suvega üsna suure pinna - iga-aastane juurdekasv on kuni 2,5 meetrit; ta talub kahjustusteta külma kuni - 45 C.

Me oleme harjunud pidama viinamarja ikka lõunamaiseks kultuuriks, armastab sooja ja on külmakartlik. Kuid on olemas ka külmakindel viinamarja liik, see on amuuri viinapuu (Vitis amurensis). Kasvab ta, nii öelda, isepäi ja kuigi tema viljad jäävad suuruselt alla Euroopa-Aasia rühma viinamarjadele, siis maitses ja lõhnas neil vahet peaaegu ei ole. Erinevalt kultuurviinamarjast on amuuri viinamari kahekojaline taim. Taimedel on kas siis isasõisikud või emasõisikud, kuid vahel leidub looduses mõlemasooliste õitega taimi. Võib istutada taimi nii ühest kui teisest soost õitega, kuid võib piirduda ka ainult funktsionaalselt emasõisikutega (taandarenenud tolmukatega) taimedega). Sel juhul jäävad marjad aga üsna väikeseks ja saak kasinaks, kuid see-eest on marjad seemneteta. Tunnistagem, et see on aedniku jaoks üsna meeldiv. Aga normaalse tolmlemise korral on amuuri viinamarja viljades 1 kuni 3 (harva 4) pisikest seemet. Küpsed viljad on musta värvi ja sinaka läikega, ümmargused, läbimõõdus 8-18 mm (seemnetud väiksemad). Erinevatel vormidel on marjade suhkrusisaldus kuni 22-23%, aga tavaliselt on marjad hapumad. Kobarad (vilikonnad) võivad olla suured, marjade arvu poolest võrreldavad kultuurviinamarjaga (loomulikult aga mitte kaalu poolest). Erandjuhtudel on kobara pikkus kuni 25 cm, kaal aga kuni 250 grammi (tavaliselt 20-70 g).

Valgustarmastav, kuid gaasi- ja tahmakindel, teda võib kasutada tööstusettevõtete ümbruse haljastamisel. Talvekindlus on väga hea. On täheldatud, et see viinapuu talub õhutemperatuuri alanemist kuni -45 oC, aga juurestik talub mullas kuni -16 oC (see on samapalju, kui õunapuude seemikaluste juurestik). Ka ei karda ta talvist suurt lume kogunemist põõsale.
Kõik fenofaasid läbib amuuri viinamari varakumalt kui kultuurviinamari. Nii on tema massiline õitsemine Eesti tingimustes juuni III dekaadil, marjaalgmete moodustumine juuli I dekaadil, võrsete kasvu lõpp juuli lõpust augusti alguseni; võrsete valmimine aga lõpeb septembri alguseks. Kõige selle tulemusena jõuavad taimed talveks hästi ette valmistuda. Amuuri viinamarja viljad küpsevad septembri I poolel. Nende koristamisega ei või aga hilineda, sest nad lõhenevad kergesti ja varisevad. Marju korjatakse loomulikult tervete kobaratena, seda enam, et marjahaaval korjates nad kergesti purunevad. Peale veini ja mahla võib marjadest valmistada ja zeleed ja keedist. Seemnetud marjad (kiðmiðid) on söödavad ka värskena, nende maitse on hapukas-magus.
Kasvukoha valik: amuuri viinapuu eelistab kobedaid ja happelisi muldi. Mulla liigne lubjasus mõjub taimele halvasti. Amuuri viinapuule meeldib, kui lisada mullale happelist kõrgsooturvast. Amuuri viinamari armastab niiskust, talle on vajalik umbes 700 mm sademeid aastas. Selleks et saada korralikke marju, on soovitav istutada teda hästi valgusrikkasse kohta, kuna varjus kasvades võib ta kergesti haigestuda jahukastesse.
Hooldus: ükskõik millist liiki viinamarjade kasvatamisel omab lõikamine suurt tähtsust. Suur põhjamaade viinamarjakasvatuse asjatundja F. Ðatilov soovitab kasvatada amuuri viinamarja kõrgetüvelisena, millel tüvelt lähtuvad mitmeaastased harud ja nendelt omakorda üheaastased võrsed. Kuid igal juhul tuleb eemaldada kõik üleliigsed võrsed ajal, mil nad on veel rohtsed. Neid võib kasutada paljundamiseks.
Paljundamine: amuuri viinamari on kergesti paljundatav pistikute, võrsikutega, seemnetega. On levinud arvamus, et amuuri viinamarja pistikud juurduvad ilma kasvustimulaatoriteta väga halvasti. Kuid see tähelepanek puudutab ilmselt puitunud pistikuid. Muuseas, amuuri viinamarja saab erinevalt kultuurviinamarjast paljundada ka rohtsete pistikutega (kultuurviinamarja rohtsed pistikud kasvavad hästi, kuid kunagi ei talvitu). Ilma kasvustimulaatoreid kasutamata juurdub lausmaterjalist katte all 30-40% rohtseid pistikuid. Aga "Kornevini" kasutamisel (see on kõige enam levinud müügilolev preparaat, mille toimeaineks on indolüül- võihape) juurdub juba 60-70 % pistikuid. Juurdunud amuuri viinapuu rohtsed pistikud talvituvad hästi.
Kasutamine: vertikaalhaljastuses. Tõsi küll, amuuri viinapuu pungad puhkevad üsna hilja- mai keskpaigast kuni mai II pooleni; seetõttu ei ole ta kevadel eriti dekoratiivne. Kuid lehtede puhkemist alates on taim tõeliselt kaunis. Lehed on enamasti terve labaga, kuid võivad olla ka 3-5 hõlmalised ja isegi erinevakujuliselt sügavalt lõhestunud. Ja kindlasti on viinamari kaunis siis, kui tal on marjakobarad küljes. Alguses koosnevad need kobarad kollakatest väikestest õitest, seejärel need avanevad ja siis võib näha miniatüürseid tolmukaid ja emakaid, aga edasi juba moodustuvaid marju. Täiskasvanud taimel on viljakandvad võrsed enamuses, seetõttu on kobaratest ülekülvatud liaan tõeline silmarõõm.
Kuid haljastuses on amuuri viinapuu hinnatud just oma lehtede uhke sügisvärvuse tõttu, mis võib olla nii punane, roosa, helepunane, oranz ja sobib hästi kokku tumesiniste marjakobaratega. Seda ronitaime kasutatakse majade fassaadide, lehtlate, kaarväravate ja arhitektuuriliste väikevormide haljastamiseks. Kui välispiirdeks on kasutatud võrkaeda, siis võib istutada piki piiret amuuri viinapuud. Aga viljapuude ja marjapõõsaste kõrvale istutada teda ei ole soovitav. Võimas ronitaim - tema kõrgus on 5-10 meetrit, mõnikord aga 18-25 meetrit, võib oma naabrid lihtsalt lämmatada. 1 gramm = 28 seemet.

Eng.: Amur grape. Suom.: Amurinviini. Sven.: Amurvin.